Arteriaalse haavandi tekke põhjuseks on harilikult alajäsemete arterite oblitereeriv ateroskleroos. Seepärast peab arteriaalse haavandi diagnoosi kinnitamiseks haiget konsulteerima veresoontekirurg.

Arteriaalne haavand paikneb tavaliselt labajalal, sageli kannapiirkonnas, varbaotstes, varvaste vahel (varvaste kokkupuutekohas) ning piirkonnas, kus varbad on kontaktis sokkide, kingade või voodilinadega.

Arteriaalne haavand võib alguse saada ka varbaküünte lõikamine järgselt või küünevalli piirkonnas.

Arteriaalse haavandi põhi võib olla kollakas, pruun, hall või must. Tavaliselt selline haavand ei veritse.

Arteriaalse haavandi servad on teravad ning haavand oleks nagu ümbritsevast koest välja lõigatud.

Haavanakkuse lisandumisel võib haavandi ümbruses ilmneda turse ja punetus.

Punetus võib esineda ka terve alajäseme ulatuses kui jalg on allapoole rippu, kuid muutub jäseme üles tõstmisel kahvatuks.

Arteriaalsed haavandid on väga valulikud, seda eriti öösiti. Sageli laseb patsient valu leevendamiseks alajäseme põranda suunas rippu.

RAVIPÕHIMÕTTED

Arteriaalse haavandi ravi seisneb alajäseme arterite verevarustuse kirurgilises taastamises.

Üksnes paiksest ravist ja sidumisest ei piisa.

Erinevalt ülejäänud haavade ja haavandite ravist ei kasutata arteriaalse haavandi puhul niiske haavaravi põhimõtet.

Põletikulise haavandi korral on vajalik kiireloomuline haavandi kirurgiline korrastus ja süsteemne antibakteriaalne ravi.

Kui arteriaalne haavand on kuiv, nekrootiline ja ilma infektsiooni tunnusteta, siis peitsitakse seda 10% povidoonjodiidi vesilahusega, lastakse kuivada ja asetatakse haavandile kuiv tampoon ja side. Salvi ei tuleks sellise haavandi ravis kasutada.