Arteriaalse haavandi tekke põhjuseks on harilikult alajäsemete arterite
oblitereeriv ateroskleroos. Seepärast peab arteriaalse haavandi diagnoosi
kinnitamiseks haiget konsulteerima veresoontekirurg.
Arteriaalne haavand paikneb tavaliselt labajalal, sageli kannapiirkonnas,
varbaotstes, varvaste vahel (varvaste kokkupuutekohas) ning piirkonnas, kus
varbad on kontaktis sokkide, kingade või voodilinadega.
Arteriaalne haavand võib alguse saada ka varbaküünte lõikamine järgselt või
küünevalli piirkonnas.
Arteriaalse haavandi põhi võib olla kollakas, pruun, hall või must. Tavaliselt
selline haavand ei veritse.
Arteriaalse haavandi servad on teravad ning haavand oleks nagu ümbritsevast
koest välja lõigatud.
Haavanakkuse lisandumisel võib haavandi ümbruses ilmneda turse ja punetus.
Punetus võib esineda ka terve alajäseme ulatuses kui jalg on allapoole rippu,
kuid muutub jäseme üles tõstmisel kahvatuks.
Arteriaalsed haavandid on väga valulikud, seda eriti öösiti. Sageli laseb
patsient valu leevendamiseks alajäseme põranda suunas rippu.
RAVIPÕHIMÕTTED
Arteriaalse haavandi ravi seisneb alajäseme arterite verevarustuse kirurgilises
taastamises.
Üksnes paiksest ravist ja sidumisest ei piisa.
Erinevalt ülejäänud haavade ja haavandite ravist ei kasutata arteriaalse
haavandi puhul niiske haavaravi põhimõtet.
Põletikulise haavandi korral on vajalik kiireloomuline haavandi kirurgiline
korrastus ja süsteemne antibakteriaalne ravi.
Kui arteriaalne haavand on kuiv, nekrootiline ja ilma infektsiooni tunnusteta,
siis peitsitakse seda 10% povidoonjodiidi vesilahusega, lastakse kuivada ja
asetatakse haavandile kuiv tampoon ja side. Salvi ei tuleks sellise haavandi
ravis kasutada.