banner
Haav24 > Venoosne haavand
 

Venoosne haavand

 

Venoossed haavandid moodustavad kuni 90% kõigist kroonilistest alajäseme haavanditest.

Nad on tingitud alajäseme kroonilisest veenipuudulikkusest.

Peamiselt paiknevad venoossed haavandid põlveliigesest allpool sääre sisepinnal vahetult ülalpool pahkluud (hüppeliigest) ühel või mõlemal jalal.

Haavandi põhi on tavaliselt punane ning võib olla kaetud kollase katuga. Haavanakkuse lisandumisel võib katt olla rohekas. Haavaeritis on reeglina mõõdukas või suur.

Haavandi servad on enamasti ebaühtlase kujuga. Haavandit ümbrisev nahk on tavaliselt muutunud pruunikaks või pärgamenditaoliseks ja on turses. Sõltuvalt turse ulatusest võib nahk olla läikiv ja pingul. Katsudes on haava ümbrus soe või isegi kuum.

Ravisoovitused

Venoosse haavandi puhul on oluline asendiravi (alajäseme hoidmine rindkere tasandist kõrgemal).
Oluline on kehakaalu langetamine ülekaalu korral ja aktiivne liikumine, mis annaks säärelihastele koormust.

Ulatusliku venooosse haavandi korral peaks pöörduma perearsti poole, kes suunab haige kirurgi konsultatsioonile, et hinnata haavandi katmise võimalust nahaplastikaga.

Kompressioonravi

Venoosse haavandi ravis on tähtsal kohal kompressioonravi.

Kompressioonraviks kasutatakse tavaliselt elastsed sidemeid või spetsiaalseid ravisukkasid.

Kompressioonravi on eluaegne, st. peale haavandi paranemist on vajalik elastse suka kandmine. Kuni 70% juhtudest võib venoosne haavand taas tekkida!!!

Enne kompressioonravi alustamist peab kirurg olema diagnoosi kinnitanud ja välistatud peab olema jala arteriaalne puudulikkus, mille korral kompressioonravi teha ei tohi!