Venoossed haavandid moodustavad kuni 90% kõigist kroonilistest alajäseme
haavanditest.
Nad on tingitud alajäseme kroonilisest veenipuudulikkusest.
Peamiselt paiknevad venoossed haavandid põlveliigesest allpool sääre sisepinnal
vahetult ülalpool pahkluud (hüppeliigest) ühel või mõlemal jalal.
Haavandi põhi on tavaliselt punane ning võib olla kaetud kollase katuga.
Haavanakkuse lisandumisel võib katt olla rohekas. Haavaeritis on reeglina
mõõdukas või suur.
Haavandi servad on enamasti ebaühtlase kujuga. Haavandit ümbrisev nahk on
tavaliselt muutunud pruunikaks või pärgamenditaoliseks ja on turses. Sõltuvalt
turse ulatusest võib nahk olla läikiv ja pingul. Katsudes on haava ümbrus soe
või isegi kuum.
Ravisoovitused
Venoosse haavandi puhul on oluline asendiravi (alajäseme hoidmine rindkere
tasandist kõrgemal).
Oluline on kehakaalu langetamine ülekaalu korral ja aktiivne liikumine, mis
annaks säärelihastele koormust.
Ulatusliku venooosse haavandi korral peaks pöörduma perearsti poole, kes suunab
haige kirurgi konsultatsioonile, et hinnata haavandi katmise võimalust
nahaplastikaga.
Kompressioonravi
Venoosse haavandi ravis on tähtsal kohal kompressioonravi.
Kompressioonraviks kasutatakse tavaliselt elastsed sidemeid või spetsiaalseid
ravisukkasid.
Kompressioonravi on eluaegne, st. peale haavandi paranemist on vajalik elastse
suka kandmine. Kuni 70% juhtudest võib venoosne haavand taas tekkida!!!
Enne kompressioonravi alustamist peab kirurg olema diagnoosi kinnitanud ja
välistatud peab olema jala arteriaalne puudulikkus, mille korral
kompressioonravi teha ei tohi!