Vigastushaavad on trauma tagajärjel tekkinud naha ja nahaaluse koe vigastused.

Levinud vigastushaavad on näiteks marrastused, lõikehaavad, torkehaavad, rebimishaavad, lömastushaavad ja loomade (vahel ka inimese) hammustushaavad.

Mõnikord liigitatakse siia ka sellised ägedad koekahjustused nagu põletus ja külmumus, meie vaatleme neid eraldi.

Kõik traumahaavad on väga kõrge põletikuriskiga. Enamasti on nad mikroobidega saastunud ja vajavad antiseptikat!

Kui haavast jookseb verd ja verejooksu ei õnnestu peatada, tuleb pöörduda haigla erakorralise meditsiini osakonda või kutsuda kiirabi.

Samuti kui haav on suur (vajab õmblemist) või väga saastunud, ärge püüdke seda ise puhastada, vaid katke puhta salvrätiga, siduge ja pöörduge kiiresti arsti poole.

Tähelepanu!

Haavade kaudu võib loodusest inimorganismi sattuda teetanuse - raske krampidega kulgeva ja surmaga lõppeda võiva haiguse tekitaja (Clostridium tetani). Seetõttu on oluline välja uurida, kas kannatanul on kehtiv teetanusevastane vaktsineerimine. Selle puudumisel tuleb pöörduda arsti poole, kes teostab kaitsesüstid vastavalt kehtivatele ravijuhistele. Täiskasvanutele annab vaktsiin kaitse kuni 10 aastaks, selle aja möödumisel on vajalik kordusvaktsineerimine. Vt. ka nt. http://www.itk.ee/kliinikud/sisekliinik/sisekliinikust/tootervishoiukeskus/vaktsineerimine-teetanuse-ja-difteeria-vastu

Hammustushaavade ja kassikriimustushaavade puhul tuleb samuti arvestada haavanakkusega seoses looma süljes või küünistel olevate mikroobidega.

Eesti on ametlikult hetkel kuulutatud marutaudivabaks maaks. Siiski tuleb loomahammustuse puhul arvestada marutaudi riskiga (eriti piiriäärsetel aladel või sissetoodud loomade puhul) ja vajadusel pöörduda konsultatsiooniks nakkuskeskusesse (Tallinnas) http://www.ltkh.ee/index.php?page=278 või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda (mujal Eestis).